Itaalia
ELiga ühinemise aasta: asutajaliige (1952)Pealinn: Rooma
Üldpindala: 301 263 km²
Rahvaarv: 60 miljonit
Rahaühik: Euroala liige alates 1999 (€)
Schengeni ala: Schengeni ala liige alates 1990
Itaalial on kahekojaline parlament ülemkoja senati (Senato della Repubblica) ja saadikutekojaga (Camera dei Deputati). Valimised toimuvad viie aasta järel.
Riigi põhilised majandusvaldkonnad on turism, mood, masinaehitus-, keemia-, sõiduki- ja toiduainetetööstus. Itaalia põhjapiirkonnad on sissetulekult ühe elaniku kohta Euroopa rikkaimad.
Itaalia oli Rooma impeeriumi keskus ning sellest ajast on säilinud suur hulk arheoloogia-, kultuuri- ja kirjandusmälestisi. Just Itaaliast said alguse keskaja humanism ning renessanss. Renessansiajastul mõjutasid Euroopa poliitilist mõtlemist, filosoofiat ja kunsti Machiavelli, Dante, Leonardo da Vinci ja Galileo.
Itaalia kunstnike loetelu on väga pikk, nimetagem Giottot, Botticellit, Leonardot, Michelangelot, Tintorettot and Caravaggiot. Itaallased on ka ooperiheliloojad Verdi ja Puccini ning režissöör Federico Fellini.
Itaalia köök on üks Euroopa tuntuimaid ja mitmekesisemaid. Seda iseloomustavad nii Napoli ja Kalaabria (Calabria) pikantsed aroomid kui ka Liguuria pestoroad ning Itaalia alpipiirkondade juust ja risotto.
Itaalia vapp
Itaalia lipp
Saksamaa
ELiga ühinemise aasta: asutajaliige (1952)
Pealinn: Berliin
Üldpindala: 356 854 km²
Rahvaarv: 82 miljonit
Rahaühik: Euroala liige alates 1999 (€)
Schengeni ala: Schengeni ala liige alates 1985
Pealinn: Berliin
Üldpindala: 356 854 km²
Rahvaarv: 82 miljonit
Rahaühik: Euroala liige alates 1999 (€)
Schengeni ala: Schengeni ala liige alates 1985
Saksamaa on suurima rahvaarvuga ELi liikmesriik. Ta ulatub Põhja- ja Balti merest põhjas Alpideni lõunas. Riiki läbivad Euroopa suurimad jõed Rein, Doonau ja Elbe.
Saksamaa on föderaalne vabariik. Õigusloome eest vastutavad iga nelja aasta järel otsestel valimistel valitav Bundestag , ja Bundesrat , kus on 69 esindajat 16 liidumaalt (Bundesländer).
Pärast Teist maailmasõda jagati Saksamaa demokraatlikuks Lääne-Saksamaaks ning kommunistlikuks Ida-Saksamaaks (Saksamaa Demokraatlik Vabariik). Selle jagamise sümboliks sai Berliini müür. Berliini müür lammutati 1989. aastal ning aasta pärast seda Saksamaa taasühines.
Euroopa Liidus räägitakse saksa keelt emakeelena rohkem kui ühtegi teist keelt. Saksamaa on majandusvõimsuselt maailmas kolmandal kohal. Seal toodetakse autosid, täppismehhaanika-, elektroonika- ja kommunikatsiooniseadmeid, kemikaale, ravimeid ja palju muud. Saksamaa ettevõtted on investeerinud palju 2004. aastal ELiga ühinenud Kesk-ja Ida-Euroopa riikidesse.
Saksamaa on Johann Sebastian Bachi, Ludwig van Beethoveni, Johannes Brahmsi ja Richard Wagneri sünnimaa. Sakslased on seega andnud suure panuse Euroopa klassikalisse muusikasse. Saksamaa suurt kultuuripärandit esindavad sõna ja mõtte valdkonnas eelkõige Luther, Goethe, Schiller, Nietzsche, Kant, Brecht ja Thomas Mann.
Saksamaa on humalatootmises maailmas teisel kohal ning saksa õlu kvaliteeti hinnatakse kõrgelt. Moseli ja Reini jõgede orus toodetakse aga ka veini.
Saksamaa vapp
Saksamaa lipp
Eesti
ELiga ühinemise aasta: 2004
Pealinn: Tallinn
Üldpindala: 45 000 km²
Rahvaarv: 1,3 miljonit
Rahaühik: Euroala liige alates 2011 (€)
Schengeni ala: Schengeni ala liige alates 2007
Pealinn: Tallinn
Üldpindala: 45 000 km²
Rahvaarv: 1,3 miljonit
Rahaühik: Euroala liige alates 2011 (€)
Schengeni ala: Schengeni ala liige alates 2007
Põhjapoolseim Balti riik
Eesti taastas oma sõltumatuse Nõukogude Liidust 1991. aastal. See on
põhiliselt tasandikuline, paljude järvede ja saartega riik Läänemere
idakaldal. Pindlast suure osa moodustavad põllumaad ja mets.
Eesti keel on väga sarnane soome keelega, kuid täiesti erinev läti ja leedu või vene keelest. Vene keel on emakeeleks umbes veerandile riigi elanikest.
Pealinn Tallinn on üks paremini säilinud keskaegseid Euroopa linnu ning turism annab 15% Eesti SKTst. Põhilised majandusharud on masinaehitus, toiduainete tootmine ning metalli-, keemia- ja puidutööstus.
Eesti kööki on mõjutanud paljud piirkonda valitsenud rahvad: taanlased, sakslased, rootslased, poolakad ja venelased. Traditsioonilised toidud on marineeritud angerjas, verivorst ja hautatud hapukapsas sealihaga.
Tuntumad eestlased on kirjanik Jaan Kross, kelle töid on tõlgitud vähemalt 20 keelde, rahvuseepose Kalevipoeg koostaja Friedrich Reinhold Kreutzwald ning kirjanik, filmimees, diplomaat ja poliitik Lennart Meri.
Eesti keel on väga sarnane soome keelega, kuid täiesti erinev läti ja leedu või vene keelest. Vene keel on emakeeleks umbes veerandile riigi elanikest.
Pealinn Tallinn on üks paremini säilinud keskaegseid Euroopa linnu ning turism annab 15% Eesti SKTst. Põhilised majandusharud on masinaehitus, toiduainete tootmine ning metalli-, keemia- ja puidutööstus.
Eesti kööki on mõjutanud paljud piirkonda valitsenud rahvad: taanlased, sakslased, rootslased, poolakad ja venelased. Traditsioonilised toidud on marineeritud angerjas, verivorst ja hautatud hapukapsas sealihaga.
Tuntumad eestlased on kirjanik Jaan Kross, kelle töid on tõlgitud vähemalt 20 keelde, rahvuseepose Kalevipoeg koostaja Friedrich Reinhold Kreutzwald ning kirjanik, filmimees, diplomaat ja poliitik Lennart Meri.
Eesti vapp
Eesti lipp
Bulgaaria
ELiga ühinemise aasta: 2007
Pealinn: Sofia
Üldpindala: 111 910 km²
Rahvaarv: 7,6 miljonit
Rahaühik: levi (лв)
Schengeni ala: Ei kuulu Schengeni alasse
Pealinn: Sofia
Üldpindala: 111 910 km²
Rahvaarv: 7,6 miljonit
Rahaühik: levi (лв)
Schengeni ala: Ei kuulu Schengeni alasse
Bulgaaria asub Balkani südames. Tema maastik on väga mitmekesine.
Põhjas domineerivad suured Doonau madalikud, lõunas kõrgustikud ja
kõrgtasandikud. Musta mere rannik idas on aastaringselt turistide
meelispaigaks.
Bulgaaria on üks vanemaid riike Euroopas, asutatud 681. aastal. Tema ajalugu mõjutab asend Euroopa ja Aasia piirialal. Umbes 85 % elanikkonnast on õigeusklikud kristlased ja 13 % moslemid. Umbes 10 % elanikkonnast on türklased ning 3 % romid. Samalaadselt kajastab ka traditsiooniline köök segu ida ja lääne mõjudest. Bulgaaria kõige tuntum toit võiks olla jogurt, millele on omistatud toime pikaealisusele juhul, kui seda regulaarselt tarvitada.
Bulgaaria ühekojaline parlament – rahvusassamblee koosneb 240 neljaks aastaks valitud liikmest.
Bulgaaria ekspordib põhiliselt kergetööstustoodangut, toiduaineid ja veine, mis konkureerivad edukalt Euroopa turul.
Rahvamuusika sõbrad teavad kindlasti mitmeid Bulgaariast pärit muusikuid. Bulgaaria rahvalaul on lisatud kuldplaadile, mille NASA saatis Voyager-sondiga kosmosesse. Kuulsad bulgaarlased on filosoof Julia Kristeva, 1981. aasta Nobeli kirjanduspreemia laureaat Elias Canetti ning paljude tavatute väliskulptuuride autor Christo Javachev („Christo”).
Esitlus Bulgaariast. AVA!
Autor: Marleen Kiviselg
Bulgaaria on üks vanemaid riike Euroopas, asutatud 681. aastal. Tema ajalugu mõjutab asend Euroopa ja Aasia piirialal. Umbes 85 % elanikkonnast on õigeusklikud kristlased ja 13 % moslemid. Umbes 10 % elanikkonnast on türklased ning 3 % romid. Samalaadselt kajastab ka traditsiooniline köök segu ida ja lääne mõjudest. Bulgaaria kõige tuntum toit võiks olla jogurt, millele on omistatud toime pikaealisusele juhul, kui seda regulaarselt tarvitada.
Bulgaaria ühekojaline parlament – rahvusassamblee koosneb 240 neljaks aastaks valitud liikmest.
Bulgaaria ekspordib põhiliselt kergetööstustoodangut, toiduaineid ja veine, mis konkureerivad edukalt Euroopa turul.
Rahvamuusika sõbrad teavad kindlasti mitmeid Bulgaariast pärit muusikuid. Bulgaaria rahvalaul on lisatud kuldplaadile, mille NASA saatis Voyager-sondiga kosmosesse. Kuulsad bulgaarlased on filosoof Julia Kristeva, 1981. aasta Nobeli kirjanduspreemia laureaat Elias Canetti ning paljude tavatute väliskulptuuride autor Christo Javachev („Christo”).
Esitlus Bulgaariast. AVA!
Autor: Marleen Kiviselg
Bulgaaria vapp
Bulgaaria lipp
Ungari
ELiga ühinemise aasta: 2004
Pealinn: Budapest
Üldpindala: 93 000 km²
Rahvaarv: 10 miljonit
Rahaühik: forint (Ft)
Schengeni ala: Schengeni ala liige alates 2007
Pealinn: Budapest
Üldpindala: 93 000 km²
Rahvaarv: 10 miljonit
Rahaühik: forint (Ft)
Schengeni ala: Schengeni ala liige alates 2007
Ungaril puudub merepiir, kuid maismaal on tal palju naaberriike –
Slovakkia, Ukraina, Rumeenia, Serbia, Horvaatia, Sloveenia ja Austria.
Pinnavorm on enamasti tasane, kuid põhjas on madalad mäed. Turistide
hulgas populaarne Balatoni järv on suurim Kesk-Euroopas.
Etniliste ungarlaste esiisad olid madjari hõimud, kes suundusid Karpaatia orgu 896. aastal. Püha Istváni valitsusajal sai Ungarist 1000. aastal kristlik kuningriik. Ungari keel erineb kõikide naaberriikide omast ja on ainult kaugelt suguluses soome ja eesti keelega.
Pealinn Budapest oli algselt jagatud kaheks linnaks: Buda ja Pest. Doonau jõe ääres asuvas linnas on palju ajaloo- ja kultuurismälestisi ning see on kuulus oma terviseallikate poolest. Ungari 386-liikmeline ühekojaline parlament valitakse otse iga nelja aasta järel.
Ungaris on mõningaid maavarasid (boksiit, süsi, maagaas), pinnas on viljakas ja sobib põllumajanduseks. Ungari veinidest peetakse lugu kogu Euroopas. Riigi olulisemad eksporditooted on elektri- ja elektroonilised vahendid, masinad, toiduained ning kemikaalid.
Ungari on väga muusikalembene riik, mille rahvamuusika on inspireerinud selliseid tuntuid heliloojaid nagu Liszt, Bartók ja Kodály. Kuulsad ungarlased on veel C-vitamiini avastaja Albert Szent-Györgi, kirjanik ja Nobeli preemia laureaat Imre Kertész ning Oscariga pärjatud filmirežissöör István Szabó.
Etniliste ungarlaste esiisad olid madjari hõimud, kes suundusid Karpaatia orgu 896. aastal. Püha Istváni valitsusajal sai Ungarist 1000. aastal kristlik kuningriik. Ungari keel erineb kõikide naaberriikide omast ja on ainult kaugelt suguluses soome ja eesti keelega.
Pealinn Budapest oli algselt jagatud kaheks linnaks: Buda ja Pest. Doonau jõe ääres asuvas linnas on palju ajaloo- ja kultuurismälestisi ning see on kuulus oma terviseallikate poolest. Ungari 386-liikmeline ühekojaline parlament valitakse otse iga nelja aasta järel.
Ungaris on mõningaid maavarasid (boksiit, süsi, maagaas), pinnas on viljakas ja sobib põllumajanduseks. Ungari veinidest peetakse lugu kogu Euroopas. Riigi olulisemad eksporditooted on elektri- ja elektroonilised vahendid, masinad, toiduained ning kemikaalid.
Ungari on väga muusikalembene riik, mille rahvamuusika on inspireerinud selliseid tuntuid heliloojaid nagu Liszt, Bartók ja Kodály. Kuulsad ungarlased on veel C-vitamiini avastaja Albert Szent-Györgi, kirjanik ja Nobeli preemia laureaat Imre Kertész ning Oscariga pärjatud filmirežissöör István Szabó.
Haridus Ungaris
Ungari on üle Euroopa kuulus oma hariduse kvaliteedi poolest ja see meelitab riiki palju välis(üli) õpilasi, kes tulevad Ungarisse õppima, uusi oskusi omandama või oma keeleoskust täiendama. Ungari haridussüsteem on mitmetasandiline ja õppimisvõimaluste hulk muudkui suureneb.
Ungari vapp
Ungari lipp
Kreeka
ELiga ühinemise aasta: 1981
Pealinn: Ateena
Üldpindala: 131 957 km²
Rahvaarv: 11,2 miljonit
Rahaühik: Euroala liige alates 2001 (€)
Schengeni ala: Schengeni ala liige alates 1992
Pealinn: Ateena
Üldpindala: 131 957 km²
Rahvaarv: 11,2 miljonit
Rahaühik: Euroala liige alates 2001 (€)
Schengeni ala: Schengeni ala liige alates 1992
Kreeka paikneb Balkani poolsaare lõunaosas – Euroopa ja Aasia
ristteedel. Talle kuulub üle 2000 Egeuse ja Joonia mere saare, milledest
vaid ligikaudu 165 on asustatud. Riigi kõrgeim punkt on Olümpose mägi.
Kreeka on Euroopa tsivilisatsiooni häll, kus antiikaja õpetlased arendasid oluliselt nii filosoofiat, meditsiini, matemaatikat kui ka astronoomiat. Sealsed linnriigid juurutasid esimestena demokraatliku valitsusviisi. Kreeka ajaloo- ja kultuuripärand kajastub jätkuvalt tänapäeva maailmas – kirjanduses, kunstis, filosoofias ja poliitikas.
Tänapäeva Kreeka on 1975. aasta põhiseaduse kohaselt vabariik. 300-liikmeline ühekojaline parlament valitakse neljaks aastaks. Riik on jagatud 13 administratiivringkonnaks.
Üle 50% Kreeka tööstusest paikneb Suur-Ateena piirkonnas. Peamised majandusharud on põllumajandus, turism, ehitus ja laevandus.
Tuntuimad tänapäeva kreeklased on režissöör Kostas Gavras, Nobeli preemia laureaat Odysseus Elitis ning helilooja Mikis Theodorakis.
Kreeka köök põhineb kitse- ja lambalihal. Populaarsed on samuti kalatoidud. Oliiviõli toodetakse suures koguses ja see annab kreeka toitudele iseloomuliku maitse.
Kreeka on Euroopa tsivilisatsiooni häll, kus antiikaja õpetlased arendasid oluliselt nii filosoofiat, meditsiini, matemaatikat kui ka astronoomiat. Sealsed linnriigid juurutasid esimestena demokraatliku valitsusviisi. Kreeka ajaloo- ja kultuuripärand kajastub jätkuvalt tänapäeva maailmas – kirjanduses, kunstis, filosoofias ja poliitikas.
Tänapäeva Kreeka on 1975. aasta põhiseaduse kohaselt vabariik. 300-liikmeline ühekojaline parlament valitakse neljaks aastaks. Riik on jagatud 13 administratiivringkonnaks.
Üle 50% Kreeka tööstusest paikneb Suur-Ateena piirkonnas. Peamised majandusharud on põllumajandus, turism, ehitus ja laevandus.
Tuntuimad tänapäeva kreeklased on režissöör Kostas Gavras, Nobeli preemia laureaat Odysseus Elitis ning helilooja Mikis Theodorakis.
Kreeka köök põhineb kitse- ja lambalihal. Populaarsed on samuti kalatoidud. Oliiviõli toodetakse suures koguses ja see annab kreeka toitudele iseloomuliku maitse.
Kreeka vapp
Kreeka lipp
Läti
ELiga ühinemise aasta: 2004
Pealinn: Riia
Üldpindala: 65 000 km²
Rahvaarv: 2,3 miljonit
Rahaühik: latt (Ls)
Schengeni ala: Schengeni ala liige alates 2007
Läti taasiseseisvus Nõukogude Liidust 1991. aastal. Läti asub Läänemere kaldal. Sealset pinnamoodi iseloomustavad madalikud, kus kasvavad suured metsad. Need annavad toorainet ehitus- ja paberitööstusele. Loodus on liigirohke. Läti on ka tööstuskaupade, tekstiilitoodete ja tööpinkide tootja. Turistid saabuvad Lätisse kogu Euroopast.
Elanikkond jaotub etniliselt järgmiselt: 59% on lätlased ja 29% venelased; enam kui kolmandik elanikkonnast elab pealinnas Riias. 1201. aastal asutatud Riia on Baltikumi suurim linn. Seal on 730 000 elanikku. Riia vabadussammas on üks kõrgemaid omataolisi monumente Euroopas, küündides 43 meetrini.
100-liikmeline ühekojaline parlament (Saeima) valitakse otsestel üldvalimistel neljaks aastaks. Iga nelja aasta tagant valib parlament presidendi.
Tuntumad lätlased on kunstnik-ekspressionist Mark Rothko ja kaasaegne helilooja Peteris Vasks.
Läti köögile iseloomulikud road on sealihapirukad (speķa pīrādziņi) ja värskendav külm hapukooresupp.
Rumeenia asub Kagu-Euroopas. Põhjas on maa mägine, samal ajal kui lõunas laiub Doonau org. Doonau jõgi moodustab enne Musta merre suubumist delta, mis on paljude paiksete lindude ja rändlindude looduslikuks asualaks.
Rumeenia parlament koosneb kahest kojast: senatist (Senat) ja saadikutekojast (Camera Deputaților). Mõlema koja liikmed valitakse iga nelja aasta järel toimuvatel valimistel.
Elanikkond koosneb etnilise päritolu järgi 90% rumeenlastest ja 7% ungarlastest. Rumeenia keel on sarnaselt mitmetele teistele Lõuna-Euroopa keeltele otseses suguluses ladina keelega – seda vaatamata sellele, et Rumeenia on teistest romaani keeli kõnelevatest riikidest eraldatud riikidega, kus kõneldakse slaavi keeli. Rumeenial on märkimisväärsed loodusvarad – nafta, maagaas, süsi, raud, vask ja boksiit. Peamised tööstusharud on metalli töötlemine, naftakeemiatööstus ja masinaehitus.
Rumeenia roogade hulka kuluvad grillitud lihapallid, kapsalehtede sisse keeratud liha, sealihahautis küüslaugu ja sibulatega ning sõõrikud koore ja juustuga.
Verdtarretav lugu Draculast on inspireeritud Rumeenias 15. sajandil tegutsenud krahv Vlad Dracula poja tegevusest, kes oli kuulus sõja ajal vaenlaste teibasseajamise poolest. Vähem kurikuulsate rumeenlaste hulgas on kirjanik Eugene Ionesco, võimleja Nadia Comăneci ja helilooja George Enescu.
Kasutatud allikas:
http://europa.eu/index_et.htm
Pealinn: Riia
Üldpindala: 65 000 km²
Rahvaarv: 2,3 miljonit
Rahaühik: latt (Ls)
Schengeni ala: Schengeni ala liige alates 2007
Läti taasiseseisvus Nõukogude Liidust 1991. aastal. Läti asub Läänemere kaldal. Sealset pinnamoodi iseloomustavad madalikud, kus kasvavad suured metsad. Need annavad toorainet ehitus- ja paberitööstusele. Loodus on liigirohke. Läti on ka tööstuskaupade, tekstiilitoodete ja tööpinkide tootja. Turistid saabuvad Lätisse kogu Euroopast.
Elanikkond jaotub etniliselt järgmiselt: 59% on lätlased ja 29% venelased; enam kui kolmandik elanikkonnast elab pealinnas Riias. 1201. aastal asutatud Riia on Baltikumi suurim linn. Seal on 730 000 elanikku. Riia vabadussammas on üks kõrgemaid omataolisi monumente Euroopas, küündides 43 meetrini.
100-liikmeline ühekojaline parlament (Saeima) valitakse otsestel üldvalimistel neljaks aastaks. Iga nelja aasta tagant valib parlament presidendi.
Tuntumad lätlased on kunstnik-ekspressionist Mark Rothko ja kaasaegne helilooja Peteris Vasks.
Läti köögile iseloomulikud road on sealihapirukad (speķa pīrādziņi) ja värskendav külm hapukooresupp.
Läti vapp
Läti lipp
Rumeenia
ELiga ühinemise aasta: 2007
Pealinn: Bukarest
Üldpindala: 237 500 km²
Rahvaarv: 21,5 miljonit
Rahaühik: Rumeenia leu
Schengeni ala: Ei kuulu Schengeni alasse
Pealinn: Bukarest
Üldpindala: 237 500 km²
Rahvaarv: 21,5 miljonit
Rahaühik: Rumeenia leu
Schengeni ala: Ei kuulu Schengeni alasse
Rumeenia asub Kagu-Euroopas. Põhjas on maa mägine, samal ajal kui lõunas laiub Doonau org. Doonau jõgi moodustab enne Musta merre suubumist delta, mis on paljude paiksete lindude ja rändlindude looduslikuks asualaks.
Rumeenia parlament koosneb kahest kojast: senatist (Senat) ja saadikutekojast (Camera Deputaților). Mõlema koja liikmed valitakse iga nelja aasta järel toimuvatel valimistel.
Elanikkond koosneb etnilise päritolu järgi 90% rumeenlastest ja 7% ungarlastest. Rumeenia keel on sarnaselt mitmetele teistele Lõuna-Euroopa keeltele otseses suguluses ladina keelega – seda vaatamata sellele, et Rumeenia on teistest romaani keeli kõnelevatest riikidest eraldatud riikidega, kus kõneldakse slaavi keeli. Rumeenial on märkimisväärsed loodusvarad – nafta, maagaas, süsi, raud, vask ja boksiit. Peamised tööstusharud on metalli töötlemine, naftakeemiatööstus ja masinaehitus.
Rumeenia roogade hulka kuluvad grillitud lihapallid, kapsalehtede sisse keeratud liha, sealihahautis küüslaugu ja sibulatega ning sõõrikud koore ja juustuga.
Verdtarretav lugu Draculast on inspireeritud Rumeenias 15. sajandil tegutsenud krahv Vlad Dracula poja tegevusest, kes oli kuulus sõja ajal vaenlaste teibasseajamise poolest. Vähem kurikuulsate rumeenlaste hulgas on kirjanik Eugene Ionesco, võimleja Nadia Comăneci ja helilooja George Enescu.
Rumeenia vapp
Rumeenia lipp
Kasutatud allikas:
http://europa.eu/index_et.htm
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar